Sellises olukorras peab üritama positiivselt mõelda. Kõik siin elus juhtub mingi põhjusega.Hetkel on seda põhjust raske näha, aga vb 2-3aasta pärast saad aru, miks üks või teine asi juhtus ja vb nii oligi parem. Hetkel on raske,Eestis on kindlasti kordades raskem. Aga see reis on ennast juba 10 korda tõestanud,et see oli kõige õigem otsus üldse siia tulla. Eestis oleks meist rohkem muret kui kasu praegu. Seda on tobe öelda, aga nii on. Tean, et asjad on kõige vähem tähtsamad siin elus, põhiline on, et sul olemas sinu lähedased ja nendega on kõik korras. Kui sul on tervis, mälestused ja kallid inimesed alles, siis oled sa siin elus kõikvõimas. Mingi etapp elust sai läbi ja algab uus etapp-parem, targem, sest sul on olemas eelnevad elukogemused,millele toetuda. Sees on tühi tunne,aga ajaga see täitub. Vähemalt on mälestused,mida keegi võtta ei saa. Saatus on karm, aga elu ongi üks takistusterada, mis käib kordamööda üles ja alla.
Reis paradiisisaarele
